Kahveltõstukite täielik ajalugu

Tõstukite ajalugu on otseselt seotud 18. ja 19. sajandi tööstusrevolutsiooniga .

Rohkem kui 100 aastat on kandevõimega sõidukite tõhusus ja kandevõime paranenud. See, mida me tänapäeval tunneme kahveltõstukitena, sai alguse käsikärudest ja suuremahulistest veoautodest, mis polnud kusagil nii tootlikud kui tänapäevased versioonid.

Kaasaegsed kahveltõstukid sihivad ladudes väga kiiresti ja on hädavajalikud tööstusharudes, kus on vaja tõhusat lasti teisaldamist.

Kuid see pole alati nii olnud. Selle olulise tõstuki masina ajalugu on pikk ja täis huvitavaid juhtumeid.

Heidame pilgu kahveltõstukitele läbi ajaloo.

Kust see kõik algas: tõstukid läbi ajaloo

Enne keerukate mehhaniseeritud sõidukite väljatöötamist olid tõstukite eelkäijad kaherattalised kärud, mis nägid välja nagu nukud. Raudtee- ja dokitöötajad kasutasid neid käsitsi töötavaid seadmeid peamiselt kaubaveoks kaubalaevadele ja sealt maha, vähendades seeläbi koormate selga tõstmise kurnavat tööd.

Mõnel neist „kottveokitest” olid käsitsi vändad, mis võimaldasid kasutajatel mõne jala kõrgust koormat tõsta.

19. lõpupoole sajandil ehitati tõstukile kõige lähemal asuv asi. See oli kahveltõstuk, mille laadimisplatvorm tõusis vaid mõne tolli võrra. Selle masina disain oli toores ja see ei pidanud vastu tööstuslike seadete karmidele.

Põhilise kahveltõstuki terasest variant ehitati 1909. aastal ja erinevalt eelkäijast müüdi seda kaubanduslikult. Päris palju masinaid müüdi, kuni tuli murranguline uuendus.

Esimene patent

Aastal 1867 patent esitas Van Sicklar seadme jaoks, mida tuntakse täiustatud liftina. Masin sai materjale liigutada ja tõsta konsoolplatvormi ja tõstesüsteemi abil.

Leiutis oli mõeldud kauplustele, kuid seda sai kasutada ka tööplatsidel, kui see on käru külge kinnitatud.

1887. aastal täiustas Portable Elevator varasemat mudelit keerukama tõsteseadmega. Need kaks lihtsat seadet panid aluse tänapäevasele tõstukile palju aastaid hiljem.

Kaubanduslikud kahvelveokid

20. sajandi alguses tegelesid insenerid ajurünnakuga paremini spetsialiseerunud sõidukite väljatöötamiseks, mis on ette nähtud kaubaveonduseks tööstuspiirkondades.

Clark Material Handling Company on tunnustatud esimese töötava prototüübi Tructractori väljatöötamise eest. Bensiinijõul töötav veoauto oli metallist metsatukk, kuid see liigutas tõhusalt koormaid tehastes ja ladudes.

Clarkil polnud kavatsust Tructractorit turustada ja ta soovis neid kasutada ainult oma telgede tootmise tehastes.

Uudised sellest uuest istuv vastukaaluga veokist hakkasid levima ja kui Clark märkas suurt huvi, suurendasid nad tootmist, et oma turg nurka panna.

Vaatamata sellele, et Tructractoril on praegu põhidisain, mängis Tructractor tänapäevase tõstuki disaini mõjutamisel suurt rolli.

Võimsuse lisamine

1920. aastateks arenesid tõstukid tehnoloogiliselt. Suurem oli vajadus veokeid võimsamaks muuta.

Koormate tõstmise hõlbustamiseks lisati hüdraulilised osad, eriti neile, millel on monteeritud kraana. Töö ja käsitsemise parandamiseks lisati ka elektroonilised juhtnupud. Sellist pole tõstukite ajaloos varem nähtud.

Kahveltõstukite varasemad versioonid olid väga aeglased, nõudes kiiruse ja veojõu lisamiseks võimsamaid mootoreid.

Suurenenud võimsus tõi kaasa tehnoloogilised muudatused, sealhulgas lühemad teljevahed, keevisliigendid ja kallutatavad mastid.

Kahveltõstukid läbi ajaloo: tõstekonsoolide tutvustus

1923. aastal lõid Yale’i ülikooli insenerid tõstemehhanismi, mis kasutas vertikaalset masti või konsooli. Kahveltõstuk kasutas kahvlite tõstmiseks ja masti laadimiseks elektrienergiat.

Paljud peavad Yale’i versiooni esimeseks tegelikuks tõstukiks. Kuid oli üks suur probleem, mis takistas selle tõstuki üldist aktsepteerimist. Tõstealused ei sobinud alati kahvlitele hästi.

Õnneks lõppes see probleem 1930. aastatel, kui võeti kasutusele universaalsed kaubaaluste suurused. Hiljem ühtlustati kõikidele toodetud mudelitele ka tõstukite mõõtmed.

Konsooltõstukid saavutasid suurema populaarsuse Teise maailmasõja ajal. Armeed kasutasid neid relvastuse ja varustuse kiiremaks laadimiseks tänu nende paranenud võimsusele ja tõhususele.

Kahveltõstuki süvalaiendamine

Kui tehaste omanikud hakkasid tõstukeid arvuliselt ostma, muutusid need tööstusharudes ja ladudes tavapäraseks.

Masstootmine oli järgmine samm, kuna hinnad stabiliseerusid ning rohkem teadus- ja arendustegevust täiustas tõstukite tehnoloogiat.

Sõjajärgsel ajastul hakati tõstukeid kasutama massiliselt, kuna need olid olulisel kohal sõjategevuses.

Üks probleem, mis takistas kohest turul aktsepteerimist, oli masina suur suurus. Insenerid töötasid väsimatult selle suuruse vähendamiseks, et laokoridorides oleks lihtne manööverdada.

Mõju sõdadele

Sõjad avaldasid mõju tõstukite ajaloole. Esimene ja teine maailmasõda tekitasid vajaduse tõhusa inimeste ja materjalide transpordi järele. Tõstukid tulid kasuks ja muutusid peagi prioriteediks.

Teine põhjus, mis soodustas tõstukite levikut sõja ajal, oli tööjõupuudus massilise armee värbamise ja arvukate surmajuhtumite tõttu lahinguväljadel.

Mehhaniseerimine pakkus “täiendavaid kätepaare”, mida tol ajal väga vaja oli.

Vertikaalne ladustamine

Sõjajärgne periood tõi kaasa tööstusbuumi ja sellele järgnenud nõudluse laomajanduse tõhususe järele.

Võtmestrateegia oli ladude vertikaalne laiendamine. Kuna kahveltõstukid muutusid saledamaks ja väledamaks, suutsid nad kitsastes kohtades navigeerida ja lasti vertikaalselt virnastada.

Kitsasaare kahveltõstuki mudel on endiselt olemas tänu sellele laokujunduse revolutsioonile 20. sajandi keskel .

Järelevalveorganid

Reguleerimise vajadus tõi kaasa tõstukijuhtide ja nendega seotud isikute heaolule suunatud ühenduste loomise.

USA tõstukite liit(USFA) sai alguse üle kuue aastakümne tagasi. USFA täidab endiselt oma mandaati siduda operaatorid erinevate tööstusharu osalejatega.

Fork Lift Truck Association (FLTA) on sarnane organisatsioon Ühendkuningriigis, mis asutati 1972. aastal. FLTA on Euroopa suurim esindusorgan, mis keskendub ohutusele ja tootlikkusele.

Moodne ajastu

Kahveltõstukite tehnoloogia on jõudnud kaugele pärast 19. ja 20 . sajandeid. Kaasaegsed tõstukid on mugavad ja täis funktsioone.

Milliseid omadusi siis tänapäevase tõstuki ostmisel oodata?

Kasutaja ohutus

20. keskpaigas sajandil tõstatati tõstukite osas palju ohutusprobleeme. Pärast pikka kaalumist võeti kasutusele uued funktsioonid, nagu koorma seljatoed ja peakaitsmed.

1980. aastatel võtsid insenerid kasutusele ergonoomilise disaini, millest sai operaatorite mugavuse standardfunktsioon. Juhid istuvad nüüd palju turvalisemas konstruktsioonis, millel on õnnetuste vältimiseks kaitsekilp. Kahveltõstuki mastid vajavad nüüd ohutuse suurendamiseks tagumist tugitala. See funktsioon takistab koormate tahapoole ümberminekut.

Toiteallikad

Tõstukite ajalugu poleks saanud kirjutada ilma kütuseallikata. Õnneks kasutati bensiini mootorikütusena juba 1890. aastatel. Kahveltõstukid on edasi arenenud ainult bensiini- või diiselmootoriga mudelite päevilt.

Tänapäeval on akutoitel versioone, mis töötavad ühe laadimisega tunde. Elektrimootoriga tõstukid on sama võimsad kui gaasiga töötavad tõstukid ja toodavad keskkonda vähem kahjulikke heitmeid.

Mõned kaasaegsed tõstukid töötavad vedelgaasiga (LPG) või surumaagaasiga (CNG).

Tehnika pardal

Kaasaegsed tõstukid integreerivad arvutisüsteeme, mis võimaldavad operaatoritel täita selliseid ülesandeid nagu vöötkoodi skaneerimine ja RFID-kiipide lugemine.

See tipptehnoloogia muudab laoseisu haldamise ja kaupade jälgimise lihtsamaks.

Ekstra mugavus

Tõstukijuhtidel on nüüd ergonoomilise disaini luksus, mis võimaldab neil töötada kauem ilma liigselt kurnamata.

Väiksemad kehad

1954. aastal tootis Lansing Bagnall kitsa vahekäiguga kahveltõstuki mudeli, mis muutis kitsastes kohtades manööverdamise lihtsamaks.

Kitsas ehitus oli murranguline ning see mõjutas kaasaegset välimust ja tunnet.

Kaasaegsed tõstukid on nüüd loodud töötama väiksemates laoruumides ilma kiirust ja kandevõimet kahjustamata. Uued kompaktsed kujundused on tõhusad ja kohandatavad erinevates kohtades.

Kahveltõstukid läbi ajaloo: tulevikku vaadates

Oleme vaadanud kahveltõstukite minevikku ja olevikku, kuid milline on tööstusmasinate ühe kõige ikoonilisema osa prognoositav edasiminek?

Automatiseerimine

Automatiseeritud materjalikäsitlus on tõstukite innovatsiooni tulevik. Nii nagu autonoomsed sõidukid on muutumas autotööstuses reaalsuseks, keskendutakse ka arvutipõhistele juhtimissüsteemidele, mis töötavad tõstukitel ilma otsese inimabita.

Masinad valivad, tarnivad ja jälgivad koormusi iseseisvalt, kasutades andureid ja laserjuhiseid.

Elektritoitel

Laetavate akudega tõstukid on olnud juba mõnda aega. Varsti võtavad võimust elektriversioonid, kuna bensiini-, vedelgaas- ja CNG-mootoriga sõidukid järk-järgult loobutakse.

Vesiniktoitel

Vesinikkütuseelemendiga kahveltõstukite segment kasvab. Need keskkonnasõbralikud masinad koguvad populaarsust nende keskkonnaeelise tõttu bensiinimootoriga masinate ees.

Prognoositav kasv

2021. aasta ülemaailmne tõstukite turu suurus on 56 miljardit dollarit. See on jahmatav arv, kuid veelgi huvitavam on see, et 2030. aastaks peaks see arv ulatuma 91 miljardi dollarini.

Need arvud näitavad muljetavaldavat kasvutendentsi, mis peaks 10 aasta pärast peaaegu kahekordistuma.

Järeldus

Tõstukite teema läbi ajaloo on põnev. Tõstukite ajalugu ulatub juba 1867. aastasse. Aastate jooksul on tehtud suuri täiustusi, mis on viinud täiustatud masinateni, milleta paljud tööstused hakkama ei saa.

Kas tõstuk toetab tehnoloogilist arengut või kaotatakse järk-järgult, pole veel teada. Lähitulevikus näeme aga kaasaegses tõstukis täiustusi, kuna see jätkab evolutsioonilisi samme.